Valmis Eesti inimarengu aruanne 2008 15. March

Kätrin Karu  

9. märtsil 2009 esitleti KUMUs Koostöö Kogu eestvedamisel  Eesti Inimarengu Aruannet 2008, mille valmimisse panustas ka PRAXISe meeskond (2. ja 6. peatükk).

EIA 2008 2. peatükki „Tervis ja elukvaliteet” toimetaja ja autor on Ain Aaviksoo, kes esitles tulemusi üritusel. Veel osalesid PRAXISe meeskonnast EIA 2008 koostamisel Andres Võrk ja Gerli Paat (2. peatüki „Tervis ja elukvaliteet” kaasautorid) ja Reelika Leetmaa 6. peatüki ”Majandus ja heaolu” kaasautorina.

Raporti täisversiooni leiab Koostöö Kogu koduleheküljelt: http://www.kogu.ee/public/EIA08_est.pdf 

Rohkem infot EIA 2008 ja ürituse kohta leiad aadressilt: http://www.kogu.ee/

Mõned väljavõtted peatükisd "Elulaad ja käitumine terviseriskide allikana"

Nagu eelpool öeldud, on arenenud tööstusriikidele iseloomulik elulaadi ja käitumisega seotud surmapõhjuste esiletõus. Neist suurima levikuga on ülekaalulisus, suitsetamine ja alkoholism. Eestigi pole siin erandiks. Samas esinevad ka Eestis, eriti noorte hulgas

järjest ohtlikumal määral narkootikumidest ja seksuaalkäitumisest tulenevad riskid. Käsitledes allpool neid probleeme, pööramegi eriti tähelepanu tervise- ja riskikäitumisele noorte seas.

Kehaline aktiivsus

Peamine ülekaalulisuse ja rasvumise põhjus ongi vähene füüsiline aktiivsus. 32% täiskasvanud (16–64a) meestest ning 30% naistest tegeleb vähemalt korra nädalas spordiga 30 minutit või enam. Kogu täiskasvanud elanikkonnast 43% tegeleb spordiga väga harva või üldse mitte (Tekkel jt 2007). Viimase 10 aasta jooksul ei ole need näitajad praktiliselt muutunud, kuigi muutunud on spordialad, mida harrastatakse (Arvisto jt 2004).

Toitumine ja ülekaalulisus

Ülekaalulise elanikkonna osakaal on pisitasa suurenenud alates 1998. aastast, mil 31% täisealistest (15–64a) meestest ning 24% naistest olid ülekaalulised ja rasvtõbi oli 12%-l meestest ning 15%-l naistest. 2006. aasta uuringu põhjal olid ülekaalulised vastavalt 36% meestest ja 25% naistest ning rasvtõbi oli 15%-l meestest ja 16%-l naistest. Rahvusvahelises võrdluses on ülekaal Eesti elanike jaoks oluline probleem: naised olid 2002. aasta andmetel EL-i riikide hulgas 5. kohal ning mehed 11. kohal, mõlemal juhul oluliselt rohkem EL15 riikide keskmisest (joonis 2.5.2.).

Eesti laste ja noorte hulgas ei ole ülekaal veel nii ulatuslikuks probleemiks. 2006. aastal oli 13-aastastest poistest 15% ning tütarlastest 6% ülekaalulised; 15-aastaste hulgas olid vastavalt 10% poistest ning 4% tütarlastest ülekaalulised (HBSC 2005/2006).

Eestlaste toitumisharjumused on viimase kümnendi jooksul märkimisväärselt paranenud: kõige olulisem muudatus on seotud toidurasvade tarvitami sega. Kui 1990ndate alguses kasutas kõigest 28% 16–64-aastastest elanikest taimeõli põhilise toiduvalmistamise

rasvainena, siis 2006. aastaks oli vastav näitaja tõusnud 92%-ni (Tekkel jt 2007).

Ka värske puuvilja tarvitamine igapäevaselt on suurenenud 11% meeste ning 22% naiste hulgas: 1992. aasta 18%-lt 36%-ni 2006. aastal. Sarnane kasv toimus ka värske juurvilja tarvitamises (ibid).

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar

Nimi: E-mail:    
Kommenteeri:

Raamatu "Ole vormis õige toiduga" viimased eksemplarid on siit tellides 10 eurot (sisaldab postikulu). Täpsemalt saad raamatu kohta lugeda siit.

Tellimisinfo leiad siit. 

Sisuga saad tutvuda siit.